Dokumendid, mis vajalikud maja ehitustöödega alustamiseks

Krundi ost

Maja ehitamiseks krunti ostes peaks kindlasti enne välja selgitama, kas tegemist elamumaaga ja kas olemas või võimalik teha liitumised elektri, vee, kanalisatsiooni ja soovitavalt ka side või näiteks gaasitrassiga. Oluline on ka juurdepääsutee olemasolu.  Kui aga tekib soov omandada just selline krunt, mille maa kasutamise otstarve ei ole elamumaa siis tuleb algatada tiheasustusega alal detailplaneering. Hajusasustusega piirkonnas enamasti saab selle lihtsamal moel lahendada ja taotleda maa kasutamise otstarbe muutmist kohalikus omavalitsuses. Kui tekib vajadus detailplaneeringu algatamiseks ja maa otstabe muutmiseks – võtab see protsess olenevalt asukohast keskmiselt aega aasta, mõistlik arvestada 1,5 – 2 aastaga.  Tänaseks võib protsess olla ka kiirem, sest majanduskriisi tingimustes on detailplaneeringuid vähem ning seetõttu asjaajamine kiiremaks muutunud.

Kindlasti tuleks maa ostul küsida müüja käest  geodeetilist alusplaani mõõtkavas 1:500, kus on peal krundi ja selle vahetus läheduses paiknevad võrgud (trassid, maakaevud, elektri- ja sideliinid). Juhul kui geodeetilise alusplaani mõõdistamisest on möödas rohkem kui 2 aastat, tuleb tellida uus alusplaani mõõdistamine.  Märkusena on mõistlik see tellida samast mõõdistusfirmast, sest siis asjaajamine kiirem ja võimalus uus plaan kiiremini ja odavamalt kätte saada.

Projekteerimistingimuste taotlus

Projekteerimise tingimused peab taotlema maa omanik kohalikust omavalitsusest. Täpsemalt tuleks pöörduda näiteks omavalitsuse arendusosakonda, arhitekti või ehituse valdkonna eest vastutav inseneri poole. See ei ole kahjuks igas omavalitsuses ühtemoodi ning seetõttu tuleks helistada sekretärile või siis omavalitsuse kodulehelt täpsemalt järgi uurida, kelle poole täpsemalt pöörduda.  Kohalikel omavalitsustel on välja töötatud vastav taotluse vorm, mille leiab Internetis iga kohaliku omavalitsuse kodulehelt.

Projekteerimisetingimuste taotluse juurde tuleb lisada ka rida lisasid (see nimekiri ei ole täielik ja sõltub kohalikust omavalitsusest):

• Juurde- ja uusehituse puhul krundi aktuaalne tehnovõrkudega geodeetiline alusplaan m 1:500
• Olemasoleva hoone puhul kehtivad inventariseerimisjoonised või projekt
• Kavandatavate hoonete ja rajatiste (nt maaküte) soovitav paiknemise skeem
• Kavandatavate hoonete eskiisid vabas vormis
• Vee- ja kanalisatsioonivarustuse tehnilised tingimused
• Elektrivarustuse tehnilised tingimused
• Sidevarustuse tehnilised tingimused
• Katastriüksuse plaan
• Kaasomanike nõusolek – nende olemasolul

Võrkude ja trasside valdajatele tuleb esitada kirjalikult soov tehniliste tingimuste väljastamiseks. Mõnel juhul võivad trasside valdajad selle väljastamise eest  ka teenustasu küsida, kuid enamasti on need veel tasuta või väikse summa eest.

Peale taotluse ja selle lisade esitamist vaatab kohalik omavalitsus dokumendid läbi umbes kuu jooksul ja annab välja projekteerimistingimused või küsib täiendavaid andmeid taotluse menetlemiseks.

Kui tehnilised tingimused olemas saab alustada maja projekteerimisega. Tehnilistes tingimustes kirjas piirangud, mis antud krundile on seotud. Näiteks on piiranguks hoone kõrgus, abihoonete arve, maja fassaadis kasutatava materjali ettekirjutused jmt.

Ehitusloa taotlus

Peale projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kehtestamist oma krundi osas tuleb koostada ehitusprojekt. Tavaliselt ehitusprojekt tellitakse arhitektilt või mõnelt firmalt.

Ehitusprojekt peaks sisaldama (nimekiri ei ole täielik ja sõltub kohalikust omavalitsusest):

• väljavõte detailplaneeringust või projekteerimistingimused;
• katastriüksuse plaan ja kinnisturaamatu väljavõte;
• geodeetiline alusplaan mis ei ole vanem kui 2 aastat;
• tehnilised tingimused tehnovõrkudega liitumiseks (elektrivarustus, vee- ja kanalisatsioonivarustus,
• gaasivarustus jne) ja tehnovõrkude valdajate kooskõlastused asendiplaanil;
• projekt peab olema kooskõlastatud Päästekeskuse poolt;
• riigilõivu maksekorralduse koopia (eramaja ehitusel on riigilõiv 1000 kr);
• Alates 1. jaanuarist 2009 on lisandunud energiamärgise nõue. Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib energiat, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele vms.  Uute hoonete puhul, mille projekteerimist alustati 2009. aastal, peab energiatõhusus olema projekteeritud selle ettevõtja või isiku poolt, kes koostas hoone projekti.

Projekti dokumentatsioon tuleb esitada kohalikule omavalitsusele 2 eksemplaris, mille juurde tuleb lisada täidetud ehitusloa taotlus.  Ehitusloa taotluse blanketi leiab kohaliku omavalitsuse kodulehelt.

Enamasti täidab kliendi eest ehitusloa taotluse ehitus- või projekteerimisfirma, kuna neil vastav kogemus. Taotlust saab esitada ainult maa või ehitise omanik või omanike esindaja ametliku esindusõiguse alusel. See tähendab seda, et taotlus esitatakse omaniku nimel ja tema poolt allkirjastatuna.

Ehitusloa taotluse läbivaatus toimub kohaliku omavalituse poolt üldjuhul kuu aja jooksul, kuid sageli asjaajamine võib venida ametnike poolt esitatavate täpsustavate küsimuste või ametnike puudumise tõttu olulistelt koosolekutelt, kus võetakse vastu vastavad otsused detailplaneeringu, projekti ja ehitamisega seotud otsused. 

Ehitamise alustamise teatis

Peale ehitusloa kättesaamist ei või veel alustada ehitustöödega.  Kolm tööpäeva enne ehitustöödega alustamist tuleb esitada kohalikule omavalitsusele ehitamise alustamise teatis. Vastav vorm on leitav kohaliku omavalitsuse kodulehelt.

Ja peale kolme tööpäeva ootamist võib kopa maasse lüüa ja ehitustöödega alustada.

NB! Eestis ei ole kõigil kohalike omavalitsuste puhul kasutusel täpselt ühesuguseid nõudeid ja vorme ning seetõttu on oluline jälgida oma maja ehitamisel vastava piirkonna omavalitsuse nõudeid. Need võivad kohati veidi erineda.

allikas: majaehitaja.ee